Teaduse populariseerija Tervist edendav kool Mõisakool
Haridus on see, mis pärast koolis õpitu unustamist järele jääb
p-koolimaja.jpg
Kolm põrsakest

 Kord elas New Yorgi tänavatel kamp „Kolm põrsakest“, kes teisi hädas aitasid. Kõik kambaliikmed olid viisakad ja intelligentsed noored. Kuid oli ka keegi, keda nad kartsid – see oli McHundu. McHundu oli mees, keda keegi ei oleks tahtnud tunda. Ta ei halastanud isegi oma emale.
 


Põrsad tegid linnas oma igapäevast jalutuskäiku, kui äkki nägi kõige noorem kambajõmm pealt vargust. Vana ja väsinud konkskäega röövel üritas endale saada noore neiu käekotti. Põrsake astus kohe ligi, võttis kotist panni ja virutas sellega vargale vastu pead. Röövel kukkus maha ja oli üsna oimetu. Lähemalt uurides tundis põrsake varga ära – see oli McHundu! Põrsake haaras oma telefoni ja kutsus abi. Politsei ilmus kohale nagu välk selgest taevast (ta tuli ufolaevaga), kiirabi saabus aga reaktiivlennukiga. Robotid astusid lennukist välja ja aitasid McHundu jalule. Seejärel tormas kamp politseinikke (kelleks olid galaktikapenid) McHundu juurde ja arreteerisid ta. Põrsaid tänati ja need jätkasid oma poolelijäänud jalutuskäiku.
 
Ei olnud veel tundigi möödas, kui järsku kargas põõsast välja McHundu sõber Mr Kanapea. Põrku (kõige vanem põrsas) ja Põssa (keskmine põrsas) ei märganud Kanapead. Seda ära kasutades röövis see alatu olevus Põrsakese. Ta pani põrsa ahelatesse ja pistis kloonimismasinasse. Kui pool Põrsakest oli juba kloonitud, kargasid sisse Põrku ja Põssa. Neil olid seljas Ämblikmehe ja Batmani kostüümid  ning nad karjusid midagi võõras keeles. Põrku avas oma lasersilmadega Põrsakese ahelaist ja samal ajal sidus Põssa Mr Kanapea võrguga kinni. Põrsake tahtis ka omalt poolt  röövlit  karistada ja pistis ta kloonimasinasse. Kanapea jalad ja pool keha ühinesid Põrsakese kloonkehaga ja kui Kanapea masinast välja ilmus, siis Põrsake-Kanapea hävitas ta.
 
Päev oli vaevarikas ja väsitav ning kõik otsustasid koju minna. Kui põrsakesed sängi heitsid, uinusid nad kohe. Mõni tund hiljem oli väljas kuulda hirmsat müra ja kära. Imelik asi sõitis tänavat mööda kolinal maja poole. Põrku, kes kolina peale ärkas, läks aknale ja nägi hiiglaslikku Titanicut majale lähenemas. Laevast väljus McHundu, kes oli vanglast põgenenud ja tulnud kätte maksma. Kiirelt haarasid põrsakesed oma sõjarelvad: tuumapommid, granaadid ja bazuukad. Nad tormasid välja ja lukustasid maja mitme elektri- ja traataia taha, kõige viimaseks ehitasid nad paksu kivimüüri. McHundu ajas selle peale silmad pärani ja jooksis laevale sõjavarustust tooma. Põrsakesed olid aga selle aja jooksul pool laeva hävitanud. Kui McHundu välja tuli, oli ta ümber piiratud, sest ka linnaelanikud olid tulnud põrsakesi aitama. McHundu sai valusasti haavata, aga pääses siiski piiramisrõngast välja ja pani putku. Põrsakesed said rahumeeli taas tuppa minna ja edasi põõnata. 
 
Kolm päeva oli põrsakestel rahulik, kuid samas ka igav elu. Kuid siis läks Põssa internetti oma posti lugema ja ennäe! – talle oli üle pika aja kiri saabunud! Kiri oli presidendilt. Selles seisis:
  
  „Kolm vaprat põrsakest! Te olete oodatud uhkele ballile,
  mis toimub 20. augustil 2038. aastal, et kosida minu
  kolme kaunist tütart. Kui Teie neile sobite ja nemad Teile,
  saate mu tütred naiseks ja veel pool Universumit kauba peale!


Põssa oli seda lugedes hämmingus ja kutsus ka teised seda imelist kirja lugema. Ruttu helistati rätsepale ja paluti tal kõige uhkemad kehakatted õmmelda. 
 
Ballil oli kõik imeline. Põrsakeste tulevased naised olid väga kaunid. Aga ega ballilt ka McHundu puudunud. Ta oli küll linna suurim pätt ja narkomaan, teda kartsid kõik linnaelanikud, kuid sellegipoolest oli ta peole kutsutud. 
 
Alguses näis kõik hästi olevat, külaliste sekka ilmus president. Ta suundus McHundu juurde vestlema, kui see parajasti oli endale ecstasyt manustamas. Sellest tuli suur skandaal ja McHundu ründas süstlaga vihaselt presidenti. Härra president sai üledoosi. Põrsakesed ruttasid surijale appi, kuid see oli juba hinge heitnud. Väikesed kangelased haarasid seinalt mõõgad ja ründasid McHundut. Presidendi tütred tõttasid ülakorrusele ja tõid pundi nööri. Nöör riputati lakke ja McHundu kaela ümber. Järsku kõlas vali karjatus ja... McHundu oli surnud. Elutu keha viidi minema, saal koristati ära ja külalised läksid koju.
 
Et kaunitaride hingevalu vähendada, jäid põrsakesed neidudele seltsiks. Majas jäi kõik vaikseks. Kui kell tornis üks lõi, sööstis eessaali aknast sisse suur kotkas. Tegu oli klooni kätetööga. Lind üritas kõik maatasa teha, kuid vaprad põrsakesed takistasid teda. Talle löödi mõõk rindu, kloon suri ja kotkas sai vabaks.
 
Aasta pärast põrsakesed abiellusid presidendi tütardega. Iga hingedepäeva õhtul panevad nad kallile isale aknalauale süüa ja juua. Hommikul on nõud tühjad ja neiud ning põrsakesed selle üle õnnelikud. Kui nad pole veel surnud, siis on nad siiamaani õnnelikud. Kui aga saatus teisiti on soovinud, siis külastavad nad meid igal hingedepäeval.

Helin
9. klass

Viimati uuendatud ( reede, 18 märts 2016 )
 
Palupera Põhikool, Palupera 67511, Palupera vald, Valgamaa. aloel