Elan Lõuna-Eestis Puka vallas, kus päikesel on tihti naeratus näol. Lõuna-Eesti on üsna mägine koht, künkad vahelduvad orgudega ja tavaliselt on oru põhjas väike järveke. Siin on ilus loodus! Lilled õitsevad nagu hiilgavad taevakehad, on palju rohelist metsa ja muru. Meie kandis on elanud isegi kuulus spordimees Bruno Jung !

Koht, kus mina elan, pole linna ega maa, vaid hoopis väike alevik Puka, mis on ilus paik. Meie asulas elab piisavalt palju inimesi, nii et põnevust juba jätkub! Kõik vajalik on ümberringi olemas: lasteaed, kool, pood, postkontor, apteek, arstipunkt ja muidugi jätkub iga pere jaoks naabreid, et igav ei hakkaks. Asula ise on tegelikult üsna väike, aga mulle sobib see , sest ma ei salli sagimist.

Elan asula selles osas, mida kutsutakse „Mustamäeks“, suures kortermajas koos ema, vanema venna, kassi ja kahe siutsuva papagoiga. Olen siin elanud kaheksa aastat. Maja ümber on suur hoov, praeguseks rohtu kasvanud liivakastiga, sest me ei mängi seal enam. Laste tarbeks on veel karussell ning meile meeldib ka maja parkla, kus saab jalgratastega ringi kimada. Minu akna all kasvab toomingapuu, mis praegu on rohkem põõsa moodi. Kui puuke oma oksad akendele liiga lähedale küünitab, lõikab majarahvas ta jälle ilusasti põõsaks tagasi. Toomingate kevadine õielõhn toob tänu sellele põõsas-puule mulle alati kodu meelde.

Minu kodumajast paremal on mu kõige parema sõbra maja. Kuna elame nii lähestikku, on meil väga hea koos mängida ja ühiselt aega veeta. Kahe maja vahelt kulgeb minu lemmiktänav, millega mul on väga palju mälestusi: seal õppisin ma rattaga sõitma, sain oma esimese rattaõnnetuse põlvekärnad, korraldasime esimesed võidusõidud ja ma maitsesin esmakordselt võidujoovastust. Sellel tänaval on minu lapsepõlves kindel koht! Ümber minu ja mu sõbra kodumaja on veel terve hulk suuri maju – nn õpetajate maja, aleviku kõige suurem maja jne. Ega muidu seda aleviku osa Mustamäeks ei kutsutaks, eks ole ju sellel Tallinna Mustamäelgi palju suuri maju koos.

Kõige vahvam on minu elukoha juures see, et siin elab palju lapsi ja tänu sellele on mul ka palju sõpru. Koos otsime salapaiku, ehitame onne. Vahel juhtub nii, et lihtsalt kõnnime ja hops! kellelegi tuleb mingi hea idee ja juba me mängimegi põnevat mängu. Üksi , ilma sõpradeta, ei oleks kindlasti nii huvitav. Vahel suvel, kui kõik on laiali sõitnud, kes vanaema-vanaisa juures, kes kuskil laagris, on veidi igav ka.

Hästi vahva on see, et majast ainult mõnekümne meetri kaugusel on tiik, kust kuumal suvepäeval saab vett ammutada ja vahel veidi üksteist pritsida. Ega järvgi kaugel ole! Jalutame umbes kilomeetri ja jõuamegi väikese Alevi-nimelise järvekese juurde. Kellele väike järv ei sobi, sõidab autoga Võrtsjärve äärde suvitama.

Olen praeguseks otsustanud, et kui ma suureks kasvan, jään kindlasti siia oma kodusesse Puka alevisse elama. Mul on küll palju erinevaid unistusi selle kohta, kelleks ma tahan tulevikus saada, kuid kuidagi peaks minu amet olema seotud muusikaga. Mul on kindel eesmärk saada lauljaks või klaverimängijaks. Kindlasti tahan elada oma praeguses kodukohas just sellepärast, et juhtida tähelepanu Eestimaa väikestele asulatele ja anda kõigile märku, et ka seal on võimalik elada, samuti tahan oma armsale lapsepõlvekodule kuulsust tuua.

Mulle meeldib minu kodupaik. Kindlasti on maailmas kauneimaid paiku, kui minu kodune alev, kuid mina armastan just seda ja tahan elada just seal. Mulle meeldivad meie suured majad ja nendega kaasnev naabrirohkus, veidi rohtukasvanud liivakastiga õu ning meie väike armas alevik.

Argo, 4. klass

Elasid kord lõvi ja gepard. Kuna vana loomade  kuningas oli viletsa tervisega ,otsustasid kaks kaslast, et üks neist peab olema loomariigi uus kuningas. Loomulikult pidi kuningas olema ilus! Ja kuna nii lõvi kui ka gepard tahtsid väga kenad välja näha, hakkasid nad ruttu tegutsema, et oma välimust parandada.

Lõvi üritas ennast kaunistada teiste loomade nahkadega. Ta sättis endale kaela ümber kümneid erinevaid nahku, mõni oli rohkem ja mõni vähem karvasem. Lõpuks leidis ta ühe, mis talle kõige rohkem meeldis – see oli pikkade kollaste karvadega. Kellele see kuuluda võis, seda kuningaks pürgija enam ei mäletanudki. Lõvi hakkaski ringi käima pikkade kollaste karvadega nahk nagu krae kaela ümber.

Gepard jälgis lõvi eemalt ja nuputas, mida peaks tema tegema, et ennast silmatorkavamaks muuta. Teiste loomade nahku ta enam kasutada ei saanud, kuid kuidagi tahtis ta oma välimust ometi kaunistada! Ta otsustas oma naha täpiliseks nühkida. Ta nühkis oma külgi vastu kivi ja vaata imet! sinna tekkisidki laigukesed. Gepard polnud siiski nende kaunistustega rahul ja üritas nahka puhtaks pesta, kuid täpid enam maha ei tulnud.

Varsti kuulutatigi välja kuninga valimised, sest vana kuningas oli vahepeal ära surnud. Lõvi ja gepard pakkusid kohe endid uueks kuningaks. Kuid oh häda! Valitseja saab ju olla ainult üks! Keda küll loomad valivad? Lõvi otsustas enne valimisi veidi  eeltööd teha. Ta jooksis läbi kõik loomad, kelle nahku ta oli kasutanud enda ehtimiseks. Raputas oma uut kollast kraed ja teatas, et kui teda ei valita, soovib ta uusi nahku, et jällegi kaunistusi proovida. Loomadel oli villand oma lähedaste lõvile ohverdamisest ja nad hääletasidki lõvi poolt. Nii saigi lõvist loomade kuningas.

Kuid ka gepard polnud õnnetu, sest tema kuulis, et on välja kuulutatud kõige täpilisema looma valimise konkurss. Tipi-täpiline kassike otsustas osaleda ja võitiski!

Sellest ajast on lõvil lakk ja ta raputab seda hoolega ning on uhke loomade kuningas. Gepardil on jälle palju täppe ja ka tema on nende üle uhke.

Ave  4. klass

Mina tahan maasikat
Aga praegu on talv
Aeg-ajalt saan kaalikat
Sibulast ka saab salatit
Ilusad punased maasikad on magusad
Kaalikad on liiga magusad
Aga mulle meeldivad maasikad
Sulle on vaja söögiks kaalikat

Virgo, 4. klass, 2010 aasta

Koju tulles teen sibulast salati.
Kevadel ma sibula mulda istutan.
Lihavõttepühadel ma värvin muna sibulakoortega
Laual ilusad sibula värvi munad.

Koogi sisse panen sibulat,
kõik pelgavad sibulat.
Aga miks nad pelgavad?
Sibul haiseb pahasti.

Riho, 4. klass, 2010 aasta

Matil jube magusa isu,
tahab teada selle maitsva kommi sisu
Kommipaber maha kukkus
ning juba meie Mati tukkus.

Hommikul Mati ärkas,
siis komme jälle märkas.
Sõi ühe, sõi kaks,
järsku Mati oli paks.

Matil kurb nüüd meel,
kommist valutas tal keel.
Tuju oli väga paha,
ei Mati enam kommi taha.

Raikko 9. klass, 2010 aasta

Jäätis on väga magus. Küpsis tuleb suhu pista
                             tasakesi.
Rõõmus laps astub videviku poole.
Sõber võtab kausist kommi.
Ma ei näe teda, ainult seda, kuidas
kommid tükk-tükilt kaovad.
Ja suuri kooke. Kringleid ja torte. Ja šokolaadi.
Üks halvaa. Üks pulgakomm. Üks apelsin.
Ja mitu-mitu magusat jooki...................

Siiri 9. klass, 2010 aasta

Tipil-Täpil kommipood,
mul seal käia suurim soov.
Nad rõõmsalt laulu laulavad
ja  mulle kommi annavad.

Kuid ühel päeval, oh, mis häda!
Suus mul oli miskit mäda.
Kadund vastne hambaplomm,
selles süüdi pulgakomm............

Nüüd ma tean ja piiri pean,
liigne komm ei ole hea.
Kommi söön nüüd mõõdukalt,
sõbralegi soovitan.

Kaisa 6. klass, 2010 aasta

Viinamari mulle meeldib
Ilusad punased, rohelised
Iga kord neid tahan ma
Nunnud, väikesed pallikesed
Ainult neid võiksin süüa ma
Mulle nad vitamiine annavad
Aga neid süüa ma iga päev ei saa
Rallit nendega mängida saaks
Ilusat päeva, VIINAMARI!

Gretten Gelis  3. klass, 2010 aasta

Kujuta ette, et kui tuled vihmase ilmaga ettevõttesse või kooli. Kui saad jalanõud kuusepuukujulisse kuivatisse panna, siis pärast esimest töö- või koolitundi saad kuivad jalanõud kätte. Hoiame kokku koristajate aega, kuna ei pea põrandaid pühkima. Veel hoiame kokku remondilt, kuna ei tule põrandakahjustusi.

Tanel Riivik
Palupera Põhikooli 5. klass

ÕPILASLEIUTAJATE RIIKLIKUL KONKURSIL „HOIAME KOKKU” 5.-9.KLASSIDE ASTMES I PREEMIA VÕITNUD TANEL RIIVIKU LEIUTIS

Elas kord üks päkapikupere, kuhu sündis väike päkapikupoiss. Päkapikupoisi nimeks sai Neemo. Kui Neemo sündis, oli ta ime-imetilluke. Paari aasta pärast oli poiss juba kosunud ja natuke pikemaks sirgunud, kuid ikka oli ta väike, kõige väiksem.

Elasid kord kuningas ja kuninganna. Ühel heal päeval täitus nende suurim soov ja nad said endale imekauni tütre. Juhtus aga kurb lugu: kuninganna suri pärast tütre ilmaletoomist. Kuningas ei osanud tütrele ilusat nime panna. Esimesena tuli talle meelde Padi. Kuninga jaoks kõlas see ilusalt ja nii saigi tütre nimeks Padi.

 Kord elas New Yorgi tänavatel kamp „Kolm põrsakest“, kes teisi hädas aitasid. Kõik kambaliikmed olid viisakad ja intelligentsed noored. Kuid oli ka keegi, keda nad kartsid – see oli McHundu. McHundu oli mees, keda keegi ei oleks tahtnud tunda. Ta ei halastanud isegi oma emale.
 

Me kõik elame ühel pisikesel maalapil. Selle maa nimi, kus elab peaaegu 1,4 miljonit inimest, on Eestimaa.
Eestimaa on olnud juba vanast ajast üks ihaldatuimaid riike. Seda maad on endale proovinud võita sakslased, rootslased, venelased, poolakad...

Meie noored osalesid Eesti Leivaliidu ja Eesti Põllumajandusmuuseumi poolt korraldatud rukkileivareklaami konkursil.

Alice  -keskmises vanuseastmes 1.koht

Helin - vanemas vanuseastmes 2.koht

Minu kodu asub Valgamaal Palupera vallas ja Urmi külas. Maja, milles ma elan, on ridaelamu ning hoone teises otsas elab peale meie veel üks pere. Maja ise on halli värvi, aga ümbritsev aed annab mu kodule värvi ja ilu juurde.
Kunagi oli selles kohas talu. Praegugi veel hüütakse minu kodu selle talu nime järgi Särevi taluks, kuigi vana taluhoone põletati maani maha juba palju aastaid tagasi. Särevi nimi on tulnud sellest, et kunagi elas siin Vabadussõjas võidelnud kindral Särev ja see oli tema talu.
Minu koduaias kasvavad suured elupuud. Kui see talu kuulus veel kindral Särevile, istutas tema need elupuud ja kujundas neist allee oma talu väravani. Kindral on ise juba ammu surnud, kuid tema järeltulijaid elab veel. Mõned aastad tagasi käis meil külas tema poeg, kes tahtis üles leida oma kodumaja vundamenti. Kuid kahjuks seda pole enam, pole midagi muud, kui ainult vana elupuudeallee. 
Meie oleme tänapäeval aiailuks lisanud lillepeenraid ja sireleid ning kasvatame veel igasuguseid erinevaid marju, et oleks suvel midagi suhu pista.
Kodus elab koos minuga mu pere: ema, väikevend, vanaema ja tema mees. Elame koos nagu üks suur sõbralik pere, kuigi vanusvahe on suur. Kevadel me kõik koos riisume ja puhastame oma maja ümbrust ning korrastame lillepeenraid, et oleks mõnus õues olla, kui kõik õitseb ja lõhnab.
Mulle meeldib minu kodu ja meeldib seegi, et kunagi elas siin selline Eesti riigi jaoks tähtis inimene nagu endine Vabadussõjas osalenud tuntud sõjamees.

Helar
5. klass

UNICEFi esseekonkursil esile tõstetud töö

Elas kord üks väike poiss, kellele meeldis tulega mängida. 
   Ühel päeval istus ta laua taga ja mängis jälle tikkudega. Kuid poiss ei osanud veel ise hästi tikku põlema panna. Teda nägid kaks Tuleinglit, kes on  nähtamatud, väga tigedad Tule teenrid. Nad tahavad alati ja igal pool tulekahju tekitada!  Seekord panid nad poisi tiku põlema.
    Poiss oli väga õnnelik. Tuleinglid ainult naersid ja tiirutasid poisi pea ümber, aga poiss ei märganud neid ikkagi, sest nad oli ju nähtamatud. Pisipõnn võttis hoopis küünla ja pani oma tikuga selle põlema. Äkki kukkus küünal lauale pikali. Tuleingel oli seda oma tiivaga müksanud. Laual oli palju ajalehti ning laud ise oli ka puust ja süttis kergesti.
    Laps hakkas küll hirmust  karjuma, kuid ta oskas juba telefoniga helistada ning valis vaatamata hirmule numbri 112. Tuletõrje saabus ka kiirest ja suutis põlengu toas kustutada. Ainult mõni paber põles ära , laud sai veidi kannatada ja poisi käsi kõrvetada. Üldiselt midagi eriti hullu ei juhtunud. Tuleinglid oli küll hirmus vihased, sest nemad ei saanud midagi maha põletada. Kuid poiss, tema ema ja teise naabrid olid väga õnnelikud.

Kristel
4. klass

    Elas kord poiss Tom. Ta oli hea, korralik poiss, kes alati ema kodus abistas. Kord külmal päeval otsustas ta kaminasse selle sügise esimese tule teha. Mõeldud-tehtud! Kui tuli praksuma hakkas, läks poiss kööki võileiba tegema. Äkki tundis ta suitsulõhna. Toas nägi
ta ,et kamin ajab suitsu sisse. Tom haaras ruttu telefoni ja helistas tuttavale korstnapühkijale.       
    Too oli õnneks vaba ja tuli kohe vaatama, milles asi on. Ta ronis katusele ning arvas, et korstnas on midagi ära lagunenud. Tuleleek käis sealt lausa välja, aga suitsu eriti ei tulnudki. Korstnapühkija hüüdis Tommi ja käskis kohe tuletõrje välja kutsuda.
 „Ütle neile korralikult ka oma aadress,” manitses ta poissi.
 Tuletõrjujad ronisid voolikuga katusele ja kustutasid põleva korstna. Nüüd oli jälle korstnapühkija kord. Ta lasi algul oma luua korstnasse, kuis see jäi kuhugi kinni. Siis lasi mees korstnasse suure raudkuuli, mis oli keti otsas. Ja ennäe imet!  Kaminasse kukkus terve hunnik oksi. Varesed olid korstnasse pesa teinud.
  Nüüd lõpuks sai Tom korralikult tule kaminasse teha, isegi tulehakatus oli juba seal olemas. Vingu ka enam sisse ei ajanud. Poiss tänas abimehi ja lubas edaspidi sügiseti enne tule süütamist kindlasti küttekoldeid kontrollida lasta.

Kris
4. klass

     Elas kord üks korstnapühkija. Ta pidi iga päev käima katustel, et korstnaid pühkida. Nii käis ta terve linna läbi ja tegi tööd. Kui ta tänaval jalutas, tulid lapsed tema juurde ja katsusid tema nööpe, sest lootsid sellest õnne. Korstnapühkija ütles küll, et õnn võib olla ka õigeaegselt puhastatud korstnas, kuid selle peale inimesed ainult naersid. Kuna ta oli hea korstnapühkija, kutsuti teda erinevatesse elamistesse väga tihti. Mõnes korstnas oli tahma ikka väga palju....                  
     Ühel talvisel päeval sattus talle vahetult enne koju minekut jälle selline tahma täis korsten. Kui ta lõpuks töö lõpetas, oli ta suurest rassimisest lausa higine. Ilm oli väga külm ja kuigi korstnapühkija ei elanud kaugel, sai ta külma ja jäi haigeks.
     Kodus ta kraadis ennast ning avastas, et tal on kõrge palavik. Korstnamees heitis voodisse ja ta ei jõudnud tööle minna järgmiselgi päeval. Selles majas, kuhu ta pidi minema, oli ka väga tahma täis korsten ning kuna seda ära ei pühitud, läks tahm põlema. Korstnast tõusis väga imelikku suitsu. Õnneks märkasid seda tähelepanelikud möödujad ja kutsusid tuletõrje, kes suutis põlengu enne suuremat õnnetust likvideerida.
       Paari päeva pärast sai ka korstnapühkija terveks ning oli rõõmus, sest märkas, et inimesed olid korstnapõlengust õppinud nii palju, et kutsusid teda tööle enne, kui korsten tahma täis kogunes. Nii oli töö kergem ja inimestel ka julgem elada.
 
Õpi Sinagi nende inimeste õnnetusest!

Artur
4. klass

/Päästeteemalisel omaloomingukonkursil Valga maakonnas äramärgitud töö./

Nublu jutud on kirjutanud 1. klassi õpilased, juhendaja õpetaja Relika Kalbus. Tööd osalesid PÄÄSTETEEMALISEL
OMALOOMINGUVÕISTLUSEL.

LÜHILUULETUS AKROSTIHHON
           
ALUSTAB ÕIGESTI
NÄEB VALESID
SORTEERIB PRÜGI
IKKA AITAB TEISI
PEAMINISTER ON TUBLI!

NELJASÕNALUULETUS

TOOMAS  HENDRIK  ILVES
TOOMAS  HENDRIK  ILVES
TOOMAS  HENDRIK  ILVES
                 PRESIDENT
     

 LÜHILUULETUS CINQUAIN

PARAAD
RAHVAROHKE, HUVITAV
MEHED LAULAVAD MARSSIDES!
SÕDURID, KAHURID, PÜSSID, TRUMMID
ISESEISVUSPÄEV

                                  
                                   MAURI 4. KLASS

. . .
Kõige rohelisemad metsad,
kõige puhtamad veed.
Kõige puhtamad mõtted,
mis leiduvad veel.

Kõige armastavam rahvas,
kõige armastavam meel.
Kõige puhtamad sõnad,
kõige puhtam meel

                                 CATHY 8. KLASS

Elas kord printsess, kes oli väga ilus. Tal oli paha isa, kes hoidis teda vangis.
Kuid oli keegi, kes hoolis printsessist! See oli naaberriigi prints, kes mõtles, kuidas printsessi tema isa käest päästa.

  Ta pakkis oma asjad kokku ja asus naaberkuningriigi poole teele. Rändas päeva, rändas teise ja kolmandagi ning lõpuks jõudis ühe taluni. Talust tuli välja peremees ja küsis, kuhu prints teel on.
Viimane vastas: „Lähen printsessi päästma.”
Talumees vastu: ”Mul on võlukilp, võlunöör ja purunematu mõõk. Tahad, ma annan need sulle. Mul endal ei ole neid enam vaja.”
Prints tänas talumeest ja rändas edasi. Lõpuks jõudis ta naaberkuninga lossini. Lossi ümber lainetas kuum ja põlev laavajärv. Kuningapoeg mõtles, kuidas küll sellest üle pääseda. Siis silmas ta avatud akent ja viskas võlunööri sellest sisse. Silmapilkselt viis nöör vapra päästja aknast lossi.

  Kohe kuulis prints ka printsessi kurba laulu. Ta jooksis hääle suunas, aga tema teed takistasid valvurid. Prints haaras  kätte võlukilbi ning muutus koha nähtamatuks. Valvurid ei suutnud teda enam leida. Nii jõudiski ta lõpuks printsessi toa ukseni.

 Aga uks oli kõvasti kinni. Nüüd sai prints kasutada kolmandat võlueset - purunematut mõõka.  Ta haaras selle, lõi ukse pilbasteks, krahmas printsessil käest kinni ning keerutas võlunööri.

 Nöör heitis nad tagasi naaberkuningriik ehk printsi enda koju. Varsti peeti lõbusad pulmad ja kui nad ära pole surnud, elavad õnnelikult veel praegugi.

 Aga kuhu võluesemed kadusid, seda ei tea keegi.

Mauri
4.klass

ON ÕHTU. VÄIKE INGEL UNISTAB, TA TAHAB OLLA SUUR. SIIS SAAB TA JÕULUDE AJAL LASTELE MAIUSTUSI VIIA. VÄIKESELE INGLILE MEELDIVAD RÕÕMSAD LAPSED. PRAEGU ISTUB TA OMA PILVE PEAL. TA VAATAB TÄHTI JA KUUD NING IMESTAB KUI ILUSAD NEED ON. 

ÄKKI ILMUB TEMA JUURDE INGEL TRIIN. TRIIN ON VÄIKESE INGLI SÕBER. SUUR INGEL TOOB VÄIKESELE SÜDAMEKUJULISE KÜPSISTE KARBI.

VÄIKE INGEL RÕÕMUSTAB.

                         TRIIN  7.A.

 TERE! MINA OLEN INGEL.
 OLEN ILUS, RÕÕMUS, TARK JA HEA. MUL EI OLE TIIBU. TIIVAD SAAN SIIS, KUI OLEN TEINUD MIDAGI HEAD. JÕULUDE AJAL LÄHEN INIMESTE JUURDE HEAD TEGEMA. NII SAAN TIIVAD.

                      KERTTU 6.A.

ON JÕULUÕHTU. TÄHT VALGUSTAB INGLILE TEED. INGLIL ON KÄES KINGITUS. TA JÕUAB ÜHE AKNA JUURDE JA VAATAB AKNAST SISSE. TOAS ON KUUSK. KUUSEL ON PUNASED EHTED. AGA KUUSE ALL POLE KINGITUSI. INGEL OTSUSTAB PANNA KUUSE ALLA KINGITUSE.
ON JÕULUD – RÕÕMSAD PÜHAD.

            GRETTEN 7.A.

SUUR TÄHT VILGUB. KOLM INGLIT LAULAVAD. NAD TEEVAD PROOVI. JÕULUÕHTUL LÄHEVAD INGLID PEOLE, MIS  TOIMUB PEAINGLI PILVE PEAL. VÄIKESED INGLID OOTAVAD VÄGA PIDU, SEST NEILE MEELDIB ESINEDA. PÄRAST ANNAB PEAINGEL IGALE ESINEJALE KINGITUSEKS TÄHEKESE.  TÄHEKESEGA SAAB MÄNGIDA JA MÄNGIDES OODATA UUT JÕULUAEGA.

           ANGEELIKA  7.A.

ELAS KORD ÜKS INGEL. TA SILMAD SÄRASID. TA RIIDED OLID KULDSED, JUUKSED TUMEDAD.  INGEL LENDAS ÜHE LAPSE JUUREST TEISE JUURDE JA SOOVIS NEILE KÕIGILE HEAD.

TA ELAS INGLITE LOSSIS. TA LENDAS KUU ÜMBER. KUI TA KOJU TULI, HAKKAS TA TEISTE INGLITEGA MÄNGIMA. TA OLI HEA INGEL, SEST VALVAS LASTE UND.

                        ANDRE  7.A.